Alustasime koos sõbrannaga endale Jõelähtme rahvariiete tegemist juba suve hakul, kirjutasin juba jutugi valmis ja kui tahtsin vajutada nupule 'publish post' jooksis mu arvuti kinni ja seda ikka täiega. Nüüd olengi arvutit vältinud tubli kaks kuud ja väldin edasi niikaua, kui endale uue soetan.
Panen siia üles paar pilti meie igapühapäevastest tööde käigust, et oleks hiljemgi hea vaadata, mitu aastat seda rahvariide projekti kokkuvõttes jätkub.
Kõigepealt valmisid meie Sepa Marta seelikud. Minu oma punane ja sõbranna oma sinine. Pikkust ilusti luupekse kondini, et hääd inimesed naerma ei hakkaks.
Seeliku allääre kaunistasime toodiga ja otse loomulikult kardpaelaga- edevad nagu me oleme. Õpetused võetud M.Kaarma, A.Voolmaa raamatust "Eesti rahvarõivad" ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse poolt välja antud mustrivihikust "Jõelähtme naise pidulikud rahvarõivad".
Järgmine tegemine oli särk, mida käiste all kanda. Otsustasime, et teeme selle nii mugava, kui võimalik. Loobusime päris traditsioonilise särgi lõikest ja lõikasime selle õmblusõpikut kasutades välja. Kuna riiet oli ainult 1 m, siis pikendasin enda särki laia broderiiga. Kindlasti leiab nii mõnigi, et see särk pole autentne vanade rahvariietega, aga kindlasti oleksid ka vaaremad broderiid kasutanud, kui nad seda kuskilt saanud oleksid. Ja varrukaid ümaralt lõigata nad lihtsalt veel ei osanud.
Nüüd läheb aga palju, väga palju aega, sest järgmiseks tööks valisime käiste tikkimise. Viimati tikkisin vist kolmkümmend aastat tagasi. Siin aga väike fragment tehtust: kraenurgad, õlakud, kätised ja poolik käistealane.
No ja siis polegi ju enam palju jäänud, et uhkelt patseerima minna. Ainult tanu, kirivöö, põll ja mingi kotike, kus vajalikke asju hoida. Sõba pole küll Jõelähtme teema, aga mulle hirmsalt see riidetükk meeldib ning ilmselt tuleb ka see tulevikus plaani võtta.
Read more...
