Need siis minu esimesed märgvilditud sussid. Seda kavalat kunsti käisin oktoobrikuus Sussimemme juures õppimas. Õpitoas oli meil kokku just nii palju susse.
Olen kudunud igasugu kindaid, kuid ükskõik millist lõnga kasutada, puhub tuul ikka nendest läbi. Otsustasin siis vanutamist proovida. Lõngaks Raasiku kahekordne heie ja Novita Puro "virmalised". Kudusin sellised Suure Tõllu mõõtu käpikud.
No eks ikka peab oktoobris sokke tegema, et jalad soojas püsiksid. Suuremad emale sünnipäevaks ja tillemad ühele pisipiigale, kel ka varsti sünnipäev tulekul.
Ja need tomatid on pärit minu aiast. Taimed said ise alguse kompostist ja kasvasid ilma kasvuhooneta ning nüüd läksid toas ise punaseks. Abikaasa arvas, et mutanttomatit- sellised triibulised. Maitse nagu ikka tomatil.
Nagu minuga ikka juhtub saavad suvised asjad valmis talvel ja talvised asjad suvel.
Kudusin sellise boolero, muster Drops Design. Kudusin kohe numbri L- ei ole ma ju väga kiitsakas. Kui pärast pikka pusimist valmis sai selgus, et keegi võiks veel koos minuga sinna sisse mahtuda. Läheb ilmselt harutamisele, aga mälestuseks suurest tööst panen siiski pildi.
Alustasime koos sõbrannaga endale Jõelähtme rahvariiete tegemist juba suve hakul, kirjutasin juba jutugi valmis ja kui tahtsin vajutada nupule 'publish post' jooksis mu arvuti kinni ja seda ikka täiega. Nüüd olengi arvutit vältinud tubli kaks kuud ja väldin edasi niikaua, kui endale uue soetan.
Panen siia üles paar pilti meie igapühapäevastest tööde käigust, et oleks hiljemgi hea vaadata, mitu aastat seda rahvariide projekti kokkuvõttes jätkub.
Kõigepealt valmisid meie Sepa Marta seelikud. Minu oma punane ja sõbranna oma sinine. Pikkust ilusti luupekse kondini, et hääd inimesed naerma ei hakkaks.
Seeliku allääre kaunistasime toodiga ja otse loomulikult kardpaelaga- edevad nagu me oleme. Õpetused võetud M.Kaarma, A.Voolmaa raamatust "Eesti rahvarõivad" ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse poolt välja antud mustrivihikust "Jõelähtme naise pidulikud rahvarõivad".
Järgmine tegemine oli särk, mida käiste all kanda. Otsustasime, et teeme selle nii mugava, kui võimalik. Loobusime päris traditsioonilise särgi lõikest ja lõikasime selle õmblusõpikut kasutades välja. Kuna riiet oli ainult 1 m, siis pikendasin enda särki laia broderiiga. Kindlasti leiab nii mõnigi, et see särk pole autentne vanade rahvariietega, aga kindlasti oleksid ka vaaremad broderiid kasutanud, kui nad seda kuskilt saanud oleksid. Ja varrukaid ümaralt lõigata nad lihtsalt veel ei osanud.
Ei ilm pole külm vaid sõbranna, kelle jalad kogu aeg külmetavad, sai sünnipäeva puhul endale mohäärist sokid. See minu esimene katsetus pitsilisi sokke kududa.
Lugu sellest, kuidas roheline kivike endale saba sai.
Nimelt kaitses minu sõbranna Margit edukalt oma lõputöö ja tekkis vajadus mingisugusegi meene järele, mis seda tähtsat südmust jäädvustaks. Otsisin siis välja oma kivihunniku, mis sai soetatud Lõuna Aafrikast Knysna linnast. Silm jäi pidama ühel rohelisel ahhaadil, seda kolmel põhjusel - ka sõbranna oli sellel reisil, tema üheks lemmikvärviks on kindlasti roheline ja tema õnnekiviks on ahhaat. Keerutasin siis seda ahhaaditükki käes ja leidsin, et niisama teda traati mässida poleks paslik. Otsustasin teda siis natuke puurida. Selleks kulus ei rohkem ega vähem kui kaks teemantotsaga ja kaks tavalist puuri! No oli vast iseloomu sellel kivil. Et kivi liiga üheülbaliselt ei läigiks, siis sai üks tahk temast matiks freesitud. Sabaks sai ta endale peotäie samblaahhaadi (moss agate) ja swarovski pärleid. Komplekti täienduseks ka üsna tagasihoidlikud kõrvarõngad.
Kuna ma juba olen selline harakas, siis meeldib mulle kuld ning säravad toonid. Tegin sellise päikselise komplekti kaelakeest ja kõrvakatest. Kasutatud on kuldset Fimo, kullatud traati ja nendega sobivat tiigrisilma. No nüüd peaks küll küütlema ja särama!
No võtsin mina tüki musta ja valget Cernitit ja Fimo ning swirlisin - keerutasin nad sellisteks helmesteks. Lisandina kasutasin ära juba aasta seisnud mõttetud mustad klaasist chipsid (see on üks ämbreid, mis tellitud kunagi Frogwillist). Kõrvarõngakonksud on hõbedast.
Kõige tüütum selle töö juures on lihvimine ja lakkimine. Ja auke ei suuda ma kah veel põiki läbi helme puurida. Kuid puuritud augud on ikka etemad, kui enne küpsetamist tehtud. Jääb kuidagi professionaalsem mulje.
No saan minagi nüüd lõpuks talvetegemised lõpetatud. Tundsin sellisest villasest vestist talvel puudust, kuid nagu ikka jõudis see lõpule alles keset kevadet. Nööbid tegin ise polümeersavist.
Kuid jaanipäeval võib ju alati üht villast vammust vaja minna, nii ei pea see vest ilmselt kandmist järgmise talveni ootama!
Pühade puhul valmis hoopis teistsugune käsitöö. Pavlova kook- imemaitsev ja kiirelt kaduv. Kogemused on näidanud, et selline tort tuleks teha kahele, ehk siis korrutage ise: 4 külalist 2 torti, 6 külalist 3 torti jne...
Mätsisin täna natuke polümeersaviga ja tulemus sai selline. Õpetus http://community.livejournal.com sellelt saidilt, küll venekeelne, aga puust ja punaseks. Lakkida pallikesi ei tahtnud, kuna mulle meeldivad kui nad matid on. Lisanditena tiibeti hõbe.
Saime kutse juubelile, väikse lisana viltisin peokangelasele sellise mütsi.
See Au seal mütsi ees on mitmetähenduslik ning peakate ise oli terve õhtu tõmbenumbriks.
Ei tule ega tule seda oodatud kevadet. Selle tööga sunnin nüüd küll talve taanduma.
Oma blogi vaadates, tundub, et ega ma suurem jutumees vist ikka pole, kui nii pikad vahed sisse kipuvad tulema.
Vahepeal sai ära käidud Lõuna Aafrikas ning veedetud seal pea kolm suvist nädalat. Kahju on ainult sellest, et kogu maa on püütud põllumajanduses kasutusele võtta (imehead veinikeldrid ja puuviljad) ning loomadele pole sellel maal enam mujal kohta kui rahvus- jm. parkides ja tarandikes. Seal me neid kaemas siis käisimegi.
Minu jaoks olid aga kõige põnevamad kohad väikesed poekesed, kus poolväärisive müüdi ja neid tõin sealt kamaluga kaasagi.
Kuna talv siin aga lõppeda ei taha, siis olen vardaidki käes hoidnud ja teleka ees istudes oma olümpiat korraldanud.
© Blogger template Simple n' Sweet by Ourblogtemplates.com 2009
Back to TOP
